Oviir: ministeerium vaeb elektri hinna soodustusi

„Selle asemel et nentida poliitilise tahte puudumist ja sellega vastutus eemale lükata, tuleb mõelda, kas ja miks elektri hinna diferentseerimine suurtootjatele on vajalik ja mida see endaga laiemalt kaasa tooks,“ ütles Oviir. Ta lisas, et on majandusministeeriumis algatanud hinnakomponentide diferentseerimise analüüsi, mille tulemusi on oodata veebruari alguses.

Äripäev kirjutas täna, et kõrged energiamaksud pärsivad energiaintensiivsete ja ekspordile suunatud tööstusettevõtete konkurentsivõimet ning pidurdavad välisinvesteeringute tulekut. Näiteks haavapuitmassi tootja ASi Estonian Cell andmetel on elektri kogukulu neil 4-6 miljonit eurot suurem kui konkurentidel mitmel pool Euroopas. See on peapõhjus, miks Estonian Celli omanik Heinzel Group ehitas mõned aastad tagasi 115 miljonit eurot maksva paberitehase oma Austrias asuva puitmassitehase kõrvale ja mitte Kundasse.

Oviiri sõnul on Skandinaavias energiakomponendid lähtuvalt energiaintensiivsusest väga diferentseeritud – mida rohkem tarbid, seda vähem maksad ja maksukoormus on rohkem väiketarbijal. Eestis maksavad umbes 80 protsenti võrgutasudest kinni äritarbijad ja 20 protsenti eratarbijad, samas on riike, kus võrgutasud jagatakse era- ja äritarbijate vahel 50:50. „Seega, kui Eestis rakendataks võrgutasudes suurtarbijatele erisusi, peaksid ülejäänud elektritarbijad, sealhulgas ka kodutarbijad, nendest eranditest tekkinud puudujäägi kinni maksma,“ toonitas Oviir.

Tema andmetel kasutatakse teistes riikides elektriaktsiisi erandeid, taastuvenergia tasu erandeid, aga ka võrgutasude diferentseerimist ja madalamaid maksumäärasid. Näiteks on tema sõnul Eesti suurtootjate aktsiisid ja muud tasud kõrgemad kui Skandinaavias või Poolas. Samas Lätis ja Leedus on nn flat rate kõrgem, aga kasutatakse erandeid, näiteks tööstusparkidele või suurtarbijatele.

Oviir tõi välja mitu moodust, kuidas võiks erandeid rakendada. „Näiteks võime vähendada elektri hinna mõnda komponenti suurtarbijatele lootuses, et nad hakkavad laienema või võrku tuleb tarbijaid juurde,“ lausus ta. „See tähendab, et kui me olemasoleval tarbijal hinda langetame, siis on vaja leida teised katteallikad, ja ilmselt tõesti peab keegi sellisel juhul esialgu rohkem maksma.“

Ta lisas, et samas võib soodustustel sellegipoolest olla positiivne mõju. „See on mõistlik siis, kui nimetatud vähendamine toob riigile tervikuna rohkem tagasi ehk kui ettevõtlusest tulenev tulu ületab aktsiisi ja/või tasude langetamisest tingitud kulu.“

Teine viis erandite rakendamiseks on siduda erandid lisanduvate võimsustega, investeeringute ja tarbimisega. „Sellisel juhul ei peaks teised rohkem maksma, sest me räägime ainult kas lisanduvatest ettevõtetest või lisanduvatest võimsustest,“ selgitas Oviir.

Oviir ütles, et tegelikult võimaldavad Eesti seadused juba praegu energiat oma tööstuse tarbeks ise toota. „Mitmed ettevõtted Eestis kasutavad seda lahendust ning on seeläbi oma energiakulusid vähendanud,“ märkis ta. „Lisaks paneb riik üha suuremat rõhku energiasäästu propageerimisele. Senisest enam plaanime toetada energiasäästu ja ressursitõhusust ka ettevõtete juures.“